17-aastane poiss, kes läheb vahetusõpilaseks Ecuadori aastal 2013/2014
Üritan blogisse tihti kirjutada, et teid uudishimulikke kursis hoida.



Ainult need kes riskivad minna liiga kaugele, saavad tegelikult teada, kui kaugele üldse saab minna.

neljapäev, 21. november 2013

Elu Ecuadoris


Tere kallid sõbrad, esiteks pean teie kõigi ees vabandama, et pole ammu täitnud blogi. Aeg on tõesti nii kiiresti läinud ja koguaeg on olnud tegemist, aga olgem ausad ma veidi laisk ka selle blogikirjutamisega, ei saa vastu vaielda sellele…

Aeg läheb kiiresti ja kindlasti unustan mingid põnevad asjad teile siia kirjutada, sest viimati täitsin blogi pea kuu aega tagasi, ja kogu aeg tuleb nii palju informatsiooni juurde, et unustan ära lihtsalt paljud asjad, aga üritan enamus meelde tuletada.

Oktoobri lõpus oli meil suguvõsa kokkutulek. Umbes 30 sugulast tulid erinevatest linnadest kokku. Esimene õhtu me sõime ja rääkisime ja järgmine päev läksime kõik koos teise linna, linna nimi on Pungala. Ma ei saanud kahjuks ühtegi pilti teha, sest Eva ütles, et jätaks telefoni ja kaamera koju, kuna seal palju kuritegevust. Niisiis jõudsime sinna, seal sõime kõigepealt, käisime linnas ringi ja siis ootasime päeva kõige paremat osa, milleks oli härjataltsutamine kohalikke moodi. See nägi välja nii, et härg lasti areenile ja siis kõik inimesed, kes tahtsid võisid minna ka areenile, ja kui härg hakkas nende poole tulema, siis pandi jooksu. Ma mõtlesin küll, et mis lõbu nad said mitmesaja kilose härja eest ära joostes, aga vähemalt neil endil oli hea meel.
Järgmine nädalavahetus läksime paari sugulasega Ambatosse, seal olime ainult paar tundi, sest läksime sinna kardiga sõitma. Kokkuvõttes jäin ma kolmandaks. Kokku oli võistlejaid 10.

Novembrikuus on siin traditsioon, et küpsetatakse ise saia ja tehakse colada morada-t, mis on metsmarja jook. Eva on seni 2 novembrikuu laupäeva kell 5 hommikul käinud saia küpsetamas, mina pole käinud, sest ei jaksa nii vara tõusta. Kui ta kella 8-ks umbes koju jõuab siis meil kodus u.500 värskelt küosetatud kuklit, osad magusad, osad soolased ja need on tõesti megahead. Samuti on colada morada nii hea, seda peate ise proovima, seda ei saa sõnadesse panna. Isegi koolis on see traditsioon, üks päev tuli klassivenna ema ja vanaema kuklite ja colada morada-ga kooli ja ühe terve tunni me sõime kukleid ja jõime colada moradat ja rääkisime juttu.

Koolis oli meil vahepeal ka toidufestival, kus osales 10 võistkonda. Võitja saab minna detsembrikuus suurele festivalile, teine koht sai minna pizzat sööma ja kolmas koht sai kommi ja šokolaadi. Minu võistkond võitis selle festivali, tegime tiramisut ja tuli välja üllatavalt hea ning varsti lähme järgmisele suurele üritusele, arvan et see tuleb väga äge, sest seal on koos väga palju võistkondi ja ootan seda üritust väga.

Novembrikuus on kaks korda olnud aktiivne ka Tungurahua vulkaan. Vaatepilt on uskumatu, kui vulkaan on aktiivne, aga see mis pärast seda tuleb, see väga tore ei ole. Nimelt kogu see tahm mis vulkaanist tuleb, tuleb linna ja on ~nädal aega ja silmadele ning kurgule on see väga häiriv, aga muidu igati väärt kogemus. Mu pere ütles, et kui millalgi aega on, siis lähme vulkaani lähemalt vaatama, seda ootan juba väga.

Pühapäeval on meil koolisisesed spordivõistlused ja seda võetakse väga tõsiselt. Iga klass paneb välja võistkonna värkpallis, korvpallis ja jalgpallis. Selle ürituse jaoks valitakse igast klassist nö prints ja printsess. Mina sain oma klassi printsiks, alguses olin rõõmus küll, aga siis sain teada, et pean 3 päevaga endale kuskilt ülikonna sebima. Eks näeb kuidas see välja tuleb.

Ilmad lähevad aina soojemaks, eelmine nädal 2-3 päeval oli üle 30C sooja. Hommikuti on külm, arvestades seda, et kooli hakkan liikuma 6.50, siis on väljas ~5C aga esimese vahetunni ajaks, mis on kell 9.50, on väljas sooja ~20C.

Laupäeval käisin klassivenna juures paari klassikaaslasega, vaatasime filmi ja tegime 2 suurtpitsat, millest 5 peale ära sõime vaid ühe, sest need olid nii suured.. jälle väga mõnus päev.

Nüüdseks olen ma siin Ecuadori pinnal olnud 3 kuud, see tähendab seda, et põhimõtteliselt juba 1/3 !!!!! oldud ja ma ei saa aru kuhu see aeg nii kiirelt läinud on.. Kohe varsti on jõulud, uus aasta, siis tuleb mu 18-nes sünnipäev, peale seda tuleb nädalaajaline reis rannikualale YFU-ga, kus ööbime heades hotellides ja käima Ecuadori parimates randades, siis on juba veebruar, mis tähendab seda, et mul on Ecuadoris koolis veel jäänud käia ainult 2 kuud. Aeg läheb tõesti nii kiiresti ja midagi ei saa parata sellesse. Kõiki, keda huvitab, siis Eestimaa pinnal olen ma jälle 18 juuni.

 toidufestivali võitjad. vasakult: Francis, mina, Leon, Josue, Martin


  pitsat söömas


Michelle'ga


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar